Vákšunpolitiija barggut

Vákšunpolitiija dahjege Supo lea Suoma dorvvolašvuohta- ja diđoštallanbálvalus. Dat buvttada diđoštallandieđu ja eastada ja duostu duođalaš našuvnnalaš dorvvolašvuođa uhkiid. Dákkárat leat earret eará terrorismma ja vieris stáhtaid lágahis diđoštallan Suomas.

Ratakatu 12 Helssegis.

Diđoštallandiehtu lea áidnalunddot diehtu mearrideddjiid dárbbuid várás 

Supo buvttada mearrideddjiide áidnalunddot dieđu, man sii eai muđuid oaččo. Dieđu čoaggit diđoštallanmetodaiguin. Supo analysere iešguđege gálduin dieđuid ja raportere daid birra stáhta njunnošiidda nappo presideantta ja ministariid ávkin. Supo áššehasat leat maiddái eará eiseválddit. Diehtu ferte leat ovdadeaddji, nu ahte dat doarju stáhta njunnošiid mearrádusaid dahkamis.

Vuostediđoštallan mearkkaša iežas bealušteami suollevákšumis

Vuostediđoštallan mearkkašan iežas bealušteami vieris stáhtaid suollevákšumis ja váikkuhanviggamušain. Lágahis diđoštallama dahjege suollevákšuma mihttomearrin lea čoaggit dieđuid erenomážit olgo- ja dorvvolašvuohtapolitihka birra ja váikkuhit politihkalaš mearrideapmái. Suopma lea geasuheaddji riika maiddái dan allateknologiija dihte. 

Suomas leat dan sturrodaga ektui ollu olgoriikkalaš diđoštallanbálvalusaid bargit. Suomas barget máŋgalogi olgoriikalaš diđoštallanbálvalusbargi. Vieris stáhtaid diđoštallanorganisašuvnnaid bargit bohtet Supmii maiddái oanehis operatiiva doaimmaid dihte. Suopma geasuha erenomážit Ruošša ja Kiinná diđoštallama. 

Suollevákšun ja dan duostun lea geažos áigge jaskes soahtán. Supo vuostediđoštallan duostu suollevákšunuhki geažos áigge, juohke beaivve. 

Terrorismma duostun vuođđuduvvá ovttasbargui

Supo bargun lea almmustahttit nu árrat go vejolaš terroristtalaš doaimma, mii dáhpáhuvvá Suomas ja mii vuolggahuvvo Suomas eará riikkaide. Supo háhká dieđuid terrorismma birra diđoštallanvugiiguin.

Supo viggá almmustahttit terroristtalaš doaimma maiddái iežas operašuvnnaiguin ja nu ahte dat lonohallá olu ja dávjá dieđuid eará eiseválddiiguin ja riikkaidgaskasaš ovttasbargoguimmiiguin. 

Terrorismma duostun vuođđuduvvá buot eiseválddiid ja servodatlaš doaibmiid ovttasbargui, muhto váldoovddasvástádus terrorismma duostumis ja eastadeamis ovddalgihtii lea politiijas. Terroristtalaš doaimmaide gullet maiddái ruhtadeapmi, bálkáheapmi ja propagánda gilvin. Suomas terrorismanamahusat leat meroštallon rihkuslágas.

Dorvvolašvuohtačielggadeamit buoridit ollislaš dorvvolašvuođa

Supo dahká jahkásaččat logiid duháhiid mielde dorvvolašvuohtačielggademiid. Daid mihttomearrin lea eastadit ovddalgihtii doaimmaid, mat áitet riikkaviidosaš dorvvolašvuođa. Čielggademiiguin suddjet maiddái dehálaš priváhtta ekonomalaš ovdduid ja fitnodagaid dorvvolašvuođa. Dorvvolašvuohtačielggademiid dahkat sihke olbmuid ja fitnodagaid birra. 

Dorvvolašvuohtačielggadeami ulbmilin lea eastadit dan, ahte Suoma dorvvolašvuođa dáfus guovddáš dieđut mannet boasttogeavaheaddjái. Daid sáhttá dahkat dušše daid olbmuid birra, geat barget lágas meroštallon bargguid. 

Persovdnadorvvolašvuohtačielggadeamis geahčadit olbmo duogáža, nu ahte su luohtehahttivuođa sáhttá sihkkarastit. Čielggadeamis geahčadit ovdamearkka dihte dan, leago olmmoš sivalaš rihkkosiidda dahje leatgo sus ekonomalaš váttisvuođat, maid bokte su livččii vejolaš áŧestit dahje sutnje sáhtálii váikkuhit eará ládje eahpeáššálaš vugiiguin. Sullii beali čielggademiin dahkat stáhta eiseválddiide. 

Fitnodatdorvvolašvuohtačielggadeamis árvvoštallat fitnodaga vásttolaš olbmuid luohtehahttivuođa, fitnodaga diehtodorvvolašvuođa ja fitnodaga návccaid bargat iežas bargguid.

Našuvnnalaš dorvvolašvuohta riikkaviidosaččat

Supo bargá olles Suomas, ja dan váldodoaibmabáiki lea Helssegis. Guovlodoaimmahagat vástidit doaimmaid oaivegávpotguovllu olggobealde ovttas operatiiva ovttadagaiguin. Daid bargguin deattuhuvvojit guovllu dovdan ja čanusjoavkoovttasbargu fitnodagaiguin ja eiseválddiiguin, erenomážit politiijain, Duolluin ja Rádjegozáhuslágádusain.

Supos barget sullii 500 bargi iešguđege operatiiva ja áššedovdibargguin. Supo bargiin ain eambbosiin lea siviiladuogáš, muhto ollugiin lea maiddái politiijaduogáš.